Auto GAZ 53, mahutatavus 3 m3. Alates 01.05.2022 hind 30,00 eurot kord, väljaspool Abja- Paluoja lisandub kilomeetritasu 1,00€ kilomeeter. Vedu toimub neljapäeviti eelregistreerimisega abja.elamu@mail.ee; tel. 5626 5581
EVEL pressiteade
- oktoober 2018
Külm tuleb niikuinii ja õige aeg on meenutada, et veevärkide kaitsmisega ennetate külmakahjusid. Kui põuane suvi jättis paljud erakaevud veeta, siis külm lõhub torusid ja põhjustab kõigele lisaks materiaalset kahju. Õnneks on olemas Eesti Vee-ettevõtete Liit, kes tuletab meelde lihtsaid tõdesid kahjude ärahoidmiseks:
- Kui lahkute pikemaks ajaks suvekodust, siis tühjendage torustik, veeboiler, veemahutid ja WC-pott! Veetusta veearvesti. Kõige kindlama tulemuse tagab kompressori kasutamine surveõhu tekitamiseks aga asja ajab ära ka rattapump või hea kopsumaht.
- Kata väljas asuva puurkaevu kaas ja torustiku trass. Miks mitte kasutada selleks langenud puulehti kuhjates need vaaluna trassile ja kaevukaanele. Katmisel olge eriti hoolikas toru sisenemisel hoone vundamendi juures, sest katmist vajab ka vundament, mis on heaks külmajuhiks toruni juhul kui see jääb katmata. Kui teil on talve edenedes õnne ja maad katab juba lumi, siis ärge jätke juhust kasutamata ning kuhjake lund, mis on hea külma isolaator.
- Käige hoolika pilguga üle kogu veevärk. Soojustage käepäraste vahenditega kõik külmaõrnad kohad: aknad, uksed ja vundament. Ventilatsiooniavad hoidke võimalusel lahti, sest niiskus vähendab soojapidavust. Eriti karmi pakase puhul tuleb muidugi kõik avaused sulgeda.
- Eriti hoolikas tuleb olla veemõõdusõlmega, kus temperatuur ei tohi langeda alla +2 kraadi. Kaevukaas tuleb soojustada. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast. Lahenduseks on ka küttekeha paigaldamine veemõõdusõlme. Kui veearvesti klaas on purunenud ja arvesti lekib, siis on kahju tekkinud. Kindlasti teavitage sellest oma vee-ettevõtet. Arvestamata jäänud vesi ja lekked tekitavad kahju rahakotile.
- Kui pakane paugub ja rahu ei saa, siis jätke ööseks veekraan nirisema. Vee liikumine torustikus takistab külmumist. Pidage siiski meeles, et see on vaid lühiajaline abinõu ja võib suurendada veearvet ja lihtsalt raiskab vett.
- Kui külmalainele järgneb soojalaine, siis ärge kaotage valvsust. Just sel ajal on torude külmakartlikkus kõige suurem. Temperatuuride vahest tekkiv kondensatsioonivesi on ülihea külmajuht.
Kui torud siiski külmusid, ärge riskige lahtise leegiga sulatamist! Sellele võib järgneda veel suurem kahju tulega. Abi saamiseks tuleb pöörduda kas oma vee-ettevõtte või torutööde teenust pakkuva eraettevõtte poole. Teadlikumad ja vastutustundlikumad omanikud kasutavad plasttorude lahti sulatamiseks spetsiaalset aurutit. Metalltorude jaoks on olemas elektrilised seadmed.
Kui plaanis on torustikku rajada, siis teadke: toru tuleb paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri, mis sõltuvalt pinnasest on 1,5-1,9 m. Sel juhul ära jäta paigaldamata küttekaablit või torukoorikut. Eelistada plasttoru, mis on külmakindlam. Konsulteeri spetsialistiga!
Säästlikkust ja rahu soovides,
Teie EVEL
www.evel.ee
EVELi pressiteade
2018-01-29
2018-01-29EVEL: Olukorras kus eurotoetused ei jää kestma tuleb mõista, et veeteenus peab kestma.
Vee-ettevõtjad vastutavad kvaliteedinõuetele vastava joogivee ja heitvee eest. See tähendab vastutust inimeste tervise eest. Veeteenus on elutähtis teenus, mis peab kestma täna, homme ja alati. Teenuse kestlikkuse haavatavus ja katkemine on julgeolekurisk. Olukorras kus eurotoetused ei jää kestma tuleb mõista, et veeteenus peab kestma.
Täna toimus Tallinnas Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tellitud ja ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse pool rahastatud uuringu „Jätkusuutliku vee-ettevõtluse strateegia väljatöötamine“ tulemusi tutvustav esimene seminar.
“Allpool esitatud ülevaade uuringust on konsultandi töö tulemus. EVEL ülesanne on hoida diskussiooni, aidata otsustajatel (veevärkide omanikel st enamasti KOVid + vee-ettevõtted + riik + tarbijad) selgusele jõuda, milliste kompromissidega tagada veeteenuse jätkusuutlikkus,” selgitas EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees. “Konsultandile ei antud ülesannet olla diplomaat, teha poliitikat, pidada läbirääkimisi ja saavutada kõikide huvirühmade heakskiit oma uuringu käigus. Mina soovitan võtta kõne all olevat uuringut kui nullpunkti, millest hakkame kuhugi poole edasi liikuma. Peaasi, et liigume, et otsime lahendusi ja mõistame et praegune olukord eurotoetustega ei jää kestma aga veeteenus peab kestma”.
Aastatel 2016-2017 konsultandi poolt läbi viidud uuringu raames analüüsiti Eesti ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVVK) sektori ja vee-ettevõtjate olemasolevat olukorda, välisriikide kogemust ning töötati välja Eesti jaoks optimaalseimad vee-ettevõtlusmudelid, tingimustes, kus EL ja riiklikul tasemel veemajanduse sektorile enam toetusi ei jagata. Töös esitati muudatusettepanekud vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning koostati tegevuskava abinõude elluviimiseks. Uuringu viisid konsultandina läbi Civitta Eesti AS ja Keskkonnalahendused OÜ.
Väljavõtteid konsultandi ettekandest:
Olemasoleva olukorra analüüs:
Veesektori olulisim probleem on killustatus ja piirkondlik ebavõrdsus. Põhiküsimuseks on: kuidas tagada kvaliteetne teenus ja vajalikud taristuinvesteeringud taskukohase veehinnaga kõikides piirkondades, kui toetused lakkavad? Eestis on ca 200 veeteenuse pakkujat. Viis suurimat teenusepakkujat AS Tallinna Vesi, AS Tartu Veevärk, AS Pärnu Vesi, Järve Biopuhastuse OÜ ja AS Narva Vesi teenindavad ca 70% müügimahtudest, 47 keskmise suurusega ettevõtet teenindavad 25% ja ülejäänud ca 150 teenusepakkujat kõigest 5% müügimahtudest.
Veeteenuse osutamise kuluefektiivsus sõltub peamiselt taristu tihedusest ja kasutusest. 10 maakonnas tarbitakse 13% teenusest, elab 17% tarbijatest ja asub 25% torustikest.
Veeteenuse osakaal leibkonnaliikme sissetulekust on madalaim tõmbekeskustes ja neid ümbritsevates maakondades. Eesti keskmine veehind (2,37 EUR/m3) moodustab keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust ca 1,2%, aga vaeseima elanikkonnagrupi sissetulekust (1. sissetulekudetsiilist) ca 3,5%. OECD soovituslik ülempiir on 4% leibkonnaliikme sissetulekust.
Suured vee-ettevõtted üldiselt usuvad, et regionaalne ettevõtlus oleks lahendus sektorile tervikuna, kuid hirmuks on liidetavate piirkondade varade kehv seisund ja suur investeeringuvajaduse kasv. Väikesed vee-ettevõtted loodavad liitumisega taristut arendada ja veehinda kontrolli all hoida, kuid kardavad äärealaks jääda ning muretsetakse kohalike teenuste ja töökohtade säilimise üle. Üldiselt on ettevõtted pigem huvitatud liitumisest sarnase struktuuriga ettevõtetega, kellel on juba olemas kaasaegne tehnika, kelle süsteemidel on hea tehniline kvaliteet ja täpne tehniline dokumentatsioon ning kellel on sarnased teenuse regulatsioonid.
73% omavalitsustest näeb vee-ettevõtete ühinemises ja teenuspiirkondade laienemises võimalikku teed vee-ettevõtluse kestlikusse saavutamiseks KOV haldusterritooriumil. Enim kardetakse töökohtade vähenemist piirkonnas (37% vastanutest), KOV otsustusõiguse vähenemist (34% vastanutest) ja teenusetasu tõusu piirkonnas (26% vastanutest).
Alternatiivide analüüs:
Konsultant uuris nelja alternatiivi:
0 – KOV-(st valla- või linna-) põhine vee-ettevõtlus peale haldusreformi 2017, mis on 50-70 väga erineva suurusega KOV vee-ettevõtet;
1 – Maakonnapõhine vee-ettevõtlus, mis on 15 erineva suurusega maakonnapõhist vee-ettevõtet;
2- Regionaalne vee-ettevõtlus, mis on 2…4 regionaalset vee-ettevõtet;
3- Üleriigiline vee-ettevõtlus, sh Tallinnaga ja Tallinata, mis on 1 üleriigiline vee-ettevõte.
Analüüsitud vee-ettevõtlusmudelite pingerida konsultandi hinnangul:
- Üks üleriigiline vee-ettevõte koos Tallinnaga tagab jätkusuutlikkuse + madalaima tariifi;
- Regionaalsed vee-ettevõtted (2-3 tk) VS. üks üleriigiline ilma Tallinnata tagavad mõlemad jätkusuutlikkuse ja taskukohase veehinna;
- Maakonnapõhine vee-ettevõtlus ei ole jätkusuutlik, kuid nõuab oluliselt vähem riigiabi kui 0-alternatiiv (riigiabi vajadus 40 a jooksul ca 300 miljonit eurot);
- 0-alternatiiv st KOV põhine ei ole jätkusuutlik (riigiabi vajadus 40 a jooksul ca 1,36 miljardit eurot).
Üleriigiline lahendus, mis hõlmab Tallinna, võimaldab pakkuda võrdse ja oluliselt madalama hinnaga teenust terves Eestis.
Regionaalse vee-ettevõtluse põhieelduseks on kõigi tõmbekeskustes tegutsevate KOV vee-ettevõtete vabatahtlik kaasamine aktsionäridena. Eelisteks on väiksem koormus riigieelarvele ja KOV-ide poolne parem vastuvõetavus. Puuduseks võrreldes ühe üleriigilise ettevõttega on tegevuste mitmekordistumine, kokkulepeteni mittejõudmise ja ebavõrdsete piirkondade tekkimise oht.
Konsultandi poolt pakutud muudatusettepanekud ja tegevuskava strateegia rakendamiseks:
Toetusmehhanismid vabatahtlike ühinemiste soosimiseks:
- piirkondlike vee-ettevõtete toetamine;
- probleemsete piirkondade toetamine enne liitumist piirkondlikuga;
- veeteenuse piirhinna kehtestamine – 4% vaesema poole (50%) elanikkonna keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust, mis on kohustus KOV-idele.
Vee-ettevõtete osade/aktsiate soetamine:
- Regionaalsed vee-ettevõtted – KOV-ide vabatahtlikul liitumisel aktsionäride lepingute alusel ei teki täiendavat koormust riigieelarvele;
- Üleriigilise vee-ettevõtluse strateegia – terviklahenduse saavutamiseks on suure tõenäosusega vajalik osade KOV-ide osaluste võõrandamine.
Vajalik on õiglastel alustel välja töötada vee-ettevõtete tehnilise personali eeldatavad palgatasemed koostöös vee-ettevõtete ja/või EVEL-iga.
Konsultandi poolt pakutud tegevuskava:
Terviklahenduse võimalikult kiire ja täieliku saavutamise huvides on vajalik riigipoolne koordineerimine, mille eelduseks on poliitiline toetus. Kaasata tuleb pädevad eksperdid/koordinaatorid, hirmusid tuleb maandada õiglaste lepingute ja professionaalse kommunikatsiooniga.
Esmased põhitegevused:
- Ekspertkomisjoni kokkukutsumine ja strateegia täpsustamine;
- Avalikkuse, KOV-ide ja vee-ettevõtete teavitamine;
- Läbirääkimised Tallinna Veega ja võtme-KOV-ide vee-ettevõtetega;
- Aktsionäride lepingu tüüptingimuste täpsustamine;
- Keskkonnaprogrammi rahastamise põhimõtete muutmine.
Reformi kaks sotsiaalmajandus/poliitilist nurgakivi:
Sotsiaalne aspekt – nn solidaarsuse printsiip täidab Eesti regionaalpoliitika eesmärke.
Majanduslik aspekt – isemajandav vee-ettevõtlus ja kasumlik investeering versus jätkuv riigiabi ja sektori jätkusuutmatus.
Kõik elanikud, kes soovivad liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, peavad esitama liitumistaotluse osaühingule Abja Elamu. Liitumistaotluse vormi leiate siit . LIITUMISTAOTLUS
Liitumistaotluse saate saata digiallkirjastatult OÜ Abja Elamu meilile abja.elamu@mail.ee või tuua Pärnu mnt. 30/1 Abja -Paluoja. Peale liitumistaotluse esitamist sõlmib OÜ Abja Elamu liitumislepingu ja külma vee ja vee kanaliseerimise lepingu. Samas väljastame tasuta uutele liitujatele VEEARVESTI. Liitumistasu Abja-Paluoja liitujatele on 50€, ainult vesi 25€, vee kanaliseerimine 25€.
e- arve leping
2015-11-23
2015-11-23Kõigil Swedpanga klientidel on võimalus sõlmida pangakontoris või internetipangas osaühinguga Abja Elamu e- arve leping/endine otsekorraldus/. Teenus on kliendile tasuta. Lepingu sõlmimisel palun andke sellest teada ka OÜ Abja Elamu tel. 5626 5581.